Üleminek 100G-lt 200G/400G-le ilma kogu seadmeparki vahetamata: võimalused ja tehnilised lahendused

Läbilaskevõime suurendamine on tänapäeval hädavajalik. Selle põhjuseks on võrgu teenuste keerukuse kasv ja liikluse pidev suurenemine. See sunnib teenusepakkujaid ja ettevõtete võrke liikuma 200G või 400G suunas. Kuid sellega kaasnevad märkimisväärsed kulud.

Selles artiklis käsitleme moderniseerimist olemasolevat infrastruktuuri säilitades. Samuti vaatame, kuidas toimib ühilduvus passiivse optikaga ja Super Channel tehnoloogia kasutamine.

Kaasaegsed seadmed põhinevad tavaliselt modulaarsetel arhitektuuridel. See võimaldab tarkvarapõhiseid funktsioone ja suuremat läbilaskevõimet ilma vajaduseta šassii või optilisi liinisüsteeme täielikult välja vahetada. Tavaliselt piisab mõne uue komponendi lisamisest – näiteks optilised transiiverid või liini-kaardid.

Levinumad lahendused:

Näiteks DWDM.ME pakub QSFP28-liidese moodulite sarja, mis toetab sujuvat üleminekut 200G ja 400G peale, kasutades mitme kanali agregeerimise tehnoloogiat – Super Channels. Optiline süsteem jääb samaks, kuid kanalite kiirus suureneb.

Mõned seadmed toetavad ka tarkvarauuendusi, mis aktiveerivad suuremad kiirused olemasolevatel liidestel. Nii muutub moderniseerimine lihtsamaks ja kiiremaks.

Üleminek 200G või 400G-le ei nõua alati uue fiiberoptilise kaabli paigaldamist. Tähtis on arvestada järgmisega:

1. Kaablitüüp. Modulaarseid transiivereid kasutatakse üherežiimiliste (SMF) kaablitega (ITU-T G.652). Samuti sobivad need hästi pikamaa edastuseks mõeldud G.655 kiududega.
2. Dispersioon ja sumbuvus. Et transiiverid töötaksid stabiilselt, tuleb kontrollida fiibri parameetreid. Nii säilib signaali kvaliteet ka pikkadel vahemaadel.

Kaasaegsetes võrkudes kasutatakse CWDM/DWDM seadmeid, et saata mitu signaali ühe fiibri kaudu. Super Channelite sarnaste tehnoloogiate abil saab “pakendada” rohkem andmeid ühte liini, võimaldades edastust kiirustel 200G või 400G.

Sellise töökindluse tagamiseks tuleb mõnel juhul seadmeid täpsemalt seadistada – eriti filtreid, mis jagavad signaale (MUX/DEMUX). Mõnikord tuleb neid isegi välja vahetada või ümber häälestada.

Et võrgu paindlikkus ja kohanemisvõime säiliksid, kasutatakse arenenud tehnoloogiaid – näiteks koherentoptilised laserseadmed ja muutuv sagedusvõrgustik (flex-grid). Need võimaldavad paremini ära kasutada optilise kaabli potentsiaali ja kohanduda tulevikuvajadustega.

Peamine moderniseerimise reegel on – uus ja vana seade peavad töötama koos stabiilselt. DWDM.ME seadmed on projekteeritud nii, et need sobiksid olemasolevate sageduste ja kanalitega. See tähendab, et saad lisada kiiremaid kanaleid ilma vana varustust muutmata – säästes nii aega kui raha.

Super Channel ühendab mitu optilist kanalit üheks loogiliseks vooks, suurendades mitmekordselt läbilaskevõimet. Näiteks kui meil on 4 × 100G kanalit, siis ühendades need saame 400G ühe kanalina. Seda juhitakse kui ühtset andmevoogu. Super Channel tehnoloogia realiseeritakse muxponderite abil, mis parandab võrgu skaleeritavust ja paindlikkust.

Tavaliselt kasutavad operaatorid seda tehnoloogiat kanalite kiiruste järkjärguliseks suurendamiseks.

Super Channelite eelised:

Tehnilised erisused:

On täiesti võimalik liikuda 200G või 400G peale ilma kogu infrastruktuuri välja vahetamata. Kuid seda tuleb teha läbimõeldult. On oluline kasutada kaasaegsete vormifaktoritega transiivereid – näiteks QSFP-DD või OSFP. Samuti tuleb rakendada Super Channel tehnoloogiat, mis aitab suurendada läbilaskevõimet ja vähendada kulusid.

Korralikult planeeritud ja etapiviisiline moderniseerimine tagab stabiilse töö, säästab ressursse ja toetab võrgu kasvu tulevikus.